Liigu edasi põhisisu juurde

Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ, SRIK, tegeleb restaureerimise, säästva renoveerimise ja ökoloogilise ehitamise alaste projektide ja koolitustega alates 2001 aastast.

 

Säästva Renoveerimise Infokeskuse hoone Väike-Patarei 5 korrastati Eesti-Rootsi riikliku ja vabatahtliku muinsuskaitse koostööprojekti Österled all aastatel 1999-2000 kui näidis restaureerimisprojekt ning alates 2001. aastast tegutseb selles hoones Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK). 

SRIK-i, mis algselt tegutses Eesti Muinsuskaitse Seltsi all ja edasi iseseisvalt, missiooniks on ajalooliste, traditsiooniliste ja keskkonnasõbralike ehitiste ja nende koosluste (miljööalade) eest seismine.

SRIK-i eesmärgiks laiemalt on kaasa aidata kultuuri ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna loomisel ja hoidmisel.

Tegeleme restaureerimise ja säästva renoveerimise alaste koolitustega, teemakohaste projektide algatamisega ja läbiviimisega 2001 aastast alates. Toetame keskkonnasõbralike ja traditsiooniliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamist hoonete ehitamise ja parendamise juures. 

Säästev renoveerimine on defineeritud kui hoonete kaasajastamine, mille korral arvestatakse nii vanade hoonete ajalugu, keskkonna säästlikkust ja tervislikkust kui ka majanduslikku otstarbekust.

 

Säästev renoveerimine – kaasaegne suhtumine vanasse majja

Väike-Patarei 5 enne renoveerimist

 

 

 

 

 

 

 

Väike-Patarei 5 näitel Kalamajas tegelesime üle saja aasta vana ning totaalselt käestlastud puumaja korrastamisega ja kaasaegseks töökeskkonnaks kujundamisega. Ilma kaasajastamata on teatavasti sada aastat vanas majas tänapäeva linnatingimustes väga keerukas

tegutseda. Küsimus on kuidas me vana maja uuenduskuuri läbi viime, kas tahame kõik vana ära
visata ja uue ja standardsega asendada või suudame vanas majas olemasolevat ehedust ja unikaalsust säilitada, seda korrastada ja uuesti kasutada. Vanus kui vana puumaja tehniline nõrkus saab niimoodi pööratud hoopiski selle tugevuseks. Läheneme asjale niimoodi, et vanad originaalsed detailid ja materjalid on unikaalsed, ehedad ja nende õige korrastamine ja eksponeerimine vaid kaunistab vana maja.

Vana maja ei olegi tarvis alati totaalselt muuta, vaid kõrvaldada tuleb ajaga ilmnenud selged puudused, parandada hooldamatuse ja kulumise läbi tekkinud vead ja võttagi vana maja kui teistmoodi ja unikaalset keskkonda, mida tasub väärtustada.

Muidugi on vana maja puhul palju probleeme ja mitte iga maja pole võimalik päästa. Ebamäärasus remonditööde planeerimisel ja ehitustööde teostuse järelvalvel on ehk kõige suuremad takistused, lisaks ka kinnisvaraarenduse surve krundi maksimaalseks ärakasutamiseks.

Säästev renoveerimine kui meetod on üha laiemalt kasutusel ja selle läbi on oma olemuse ja eripära säilitamas paljud hooned Eestis. Kodaniku algatuse korras kujunes SRIK-de üle-Eestiline võrgustik, millele panime aluse ühiste koolituste ja infovahetuse käigus. Koos ja eraldi otsime erinevaid võimalusi isemajandavalt ja erinevate projektide läbi toimida.

Säästvaid lahendusi ja materjale pakkuda on oma eesmärgiks seatud nii Säästva renoveerimise infokeskuses (SRIK) kui selle juures tegutsevas kaupluses Majatohter. Viimases on eesmärgiks pakkuda selliseid materjale ja tööriistu, mida on sobiv ja soovituslik kasutada vanade majade korrastamsel ja milliseid ei ole alati nii kergesti võimalik saada tavalistes moodsates ehitusmaterjalide kauplustes. Eeltoodu ei ole toodud moodsate materjalide alavääristamiseks vaid püüame oma tagasihoidliku tegevusega aidata kaasa traditsiooniliste ja looduslike alternatiivide kasutamisele, et muuta meie elukeskkonda mitmekesisemaks, huvitavamaks, kindlasti tervislikumaks ja luua vanadele hoonetele rohkem võimalusi enda tugevusi säilitades ja kasvatades jääda püsima tänapäeva karmis konkurentsis.
 

Tarmo A. Elvisto

Vaata ka filmi "Kalamaja, puitlinna võimalus" Miljööväärtuste kodulehelt

 

 

 

SRIK MTÜ põhikiri:

 

Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ

 

Põhikiri

 

 

 

I           ÜLDSÄTTED

 

 

 

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Säästva Renoveerimise Infokeskuse MTÜ (põhikirjas edaspidi Ühendus). Ühenduse nime ametlikuks lühivormiks on SRIK.

 

1.2. Ühenduse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

 

1.3. Ühendus on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest, käesolevast põhikirjast ja muudest vastavatest õigusaktidest.

 

1.4. Ühenduse eesmärgiks on:

 

1.4.1. aidata kaasa ajaloolise väärtusega hoonestuse, miljööväärtuslike hoonestusalade  ning asumite säilimisele;

 

1.4.2. säästva renoveerimise alase teabe levitamine;

 

1.4.3. traditsiooniliste ehitusvõtete ja –materjalide tutvustamine ning levitamine;

 

1.4.4. keskkonnahoiu, energiasäästu jt. kaasaegsete lahenduste kohaldamine traditsioonilisele ja keskkonnasõbralikule ehitusele.

 

1.5. Ühenduse põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

 

1.6. Ühendus võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, tal on vara, iseseisev bilanss, oma sümboolika ja pitsat.

 

1.7. Ühendus vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Ühenduse liige vastutab Ühenduse kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires.

 

1.8. Ühendus on asutatud määramata tähtajaks.

 

 

 

II          ÜHENDUSE LIIKMELISUS

 

 

 

2.1. Ühenduse asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.

 

2.2. Peale asutajaliikmete võib Ühenduse liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib osaleda Ühenduse eesmärkide elluviimises ning kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele. Ühenduse Juhatus või Üldkoosolek võib nimetada Ühenduse auliikmed, kellel on kõik Ühenduse liikme õigused, kuid kellel ei ole kohustust osaleda Ühenduse tegevuses ning tasuda liikme- või sisseastumismaksu. Auliikmeks nimetamiseks peab isikult olema eelnev kirjalik nõusolek.

 

2.3. Liikmeksastumise otsustab Juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel kuu aja jooksul avalduse esitamisest.

 

2.4. Ühenduse liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Ühendusest välja astuda. Avaldus esitatakse Ühenduse Juhatusele ning liige loetakse Ühendusest lahkunuks avalduse esitamise hetkest.

 

2.5. Liikmelisust Ühenduses ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühenduses lõpeb.

 

2.6. Ühenduse liikmelisus on seotud liikmemaksuga ja sisseastumismaksuga, mille suuruse ja tasumise korra otsustab Juhatus.

 

2.7. Ühenduse liige võidakse Ühendusest Üldkoosoleku otsusega välja arvata, kui ta:

 

      a) korduvalt rikub põhikirja, ei ole korduvalt täitnud Juhatuse või Üldkoosoleku otsuseid või on tegelenud muuga, mis olulisel määral kahjustab Ühenduse tegevust või huve;

 

      b) on esitanud Ühendusesse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Ühenduse liikmeks ei olnud õiguspärane;

 

      c) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või sisseastumismaksu.

 

2.8. Liikme poolt põhikirjasätete täitmata jätmine saab tema väljaarvamise aluseks olla ainult juhul, kui liikmele on eelnevalt tehtud vähemalt kaks sellekohast kirjalikku ja põhjendatud hoiatust ning liige ei ole asunud neis nimetatud põhjendatud nõudeid täitma. Ühenduse olulisel määral kahjustamise tõttu saab liikme välja arvata ainult juhul, kui sellega tekitatud kahju on dokumentaalselt tõestatud, liige ei ole talle esitatud põhistatud kahju hüvitamise nõuet ümber lükanud ja asunud nõuet täitma.

 

2.9. Asutajaliikme saab välja arvata ainult põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühenduse olulisel määral kahjustamise tõttu. Asutajaliikme väljaarvamise aluseks ei saa olla põhikirja punkti 2.7 alapunkt c) või punkt 2.14 alapunktide c) ja d) täitmata jätmine.

 

2.10.  Otsuse Ühenduse liikme väljaarvamise kohta teeb Juhatus. Kui väljaarvatud liige ei nõustu otsusega, võib ta nõuda väljaarvamise otsustamist Üldkoosoleku poolt.

 

2.11. Isik loetakse Ühendusest väljaarvatuks vastava otsuse tegemisele järgnevast päevast. Ühendusest väljaarvamisel või väljaastumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei tagastata.

 

2.12. Ühenduse liikmete õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.

 

2.13. Ühenduse liikmel on õigus:

 

      a) osa võtta Üldkoosolekust ja saada seal informatsiooni Ühenduse juhtorganite tegevusest ning väljavõtteid ja ärakirju Ühenduse Üldkoosoleku otsustest;

 

      b) valida ja olla valitud Ühenduse juhtimis- ja kontrollorganitesse;

 

      c) osaleda tema Ühenduses osalemist puudutavate küsimuste arutamisel;

 

      d) teha ettepanekuid kõigis Ühenduse tegevust puudutavates küsimustes;

 

      e) võtta osa Ühenduse poolt korraldatavate ürituste ettevalmistamisest;

 

      f) astuda kirjaliku avalduse alusel Ühendusest välja;

 

      g) kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.

 

2.14. Ühenduse liige on kohustatud:

 

      a) täitma põhikirja nõudeid ja Ühenduse juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;

 

      b) hoiduma Ühenduse eesmärkide ohustamisest ning hoidma ja kaitsma Ühenduse mainet;

 

      c) tasuma õigeaegselt liikmemaksu;

 

      d) võtma osa Ühenduse tegevusest;

 

      e) suhtuma hoidlikult ja heaperemehelikule Ühenduse varasse;

 

      f) mitte avaldama kolmandatele, Ühendusesse mittekuuluvatele isikutele, informatsiooni Ühenduse tegevusest, mis on juhatuse või Üldkoosoleku otsusega kuulutatud konfidentsiaalseks ja avaldamisele mittekuuluvaks.

 

2.15. Füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei soovi astuda Ühenduse liikmeteks, võivad omandada Ühenduse toetaja staatuse. Ühenduse toetajal ei ole liikme õigusi ja kohustusi. Toetaja staatuse omandamiseks esitab selle taotleja Ühenduse Juhatusele kirjaliku avalduse, milles teatab, et toetab Ühenduse põhikirjalist tegevust ja eesmärke ning võimalusel annab oma panuse Ühenduse tegevuse heaks. Toetaja staatus saadakse Juhatuse poolt taotleja kandmisega Ühenduse toetajate nimekirja. Toetajal on õigus hääleõiguseta võtta osa kõigist Ühenduse koosolekutest.

 

 

 

III         ÜHENDUSE JUHTIMINE

 

 

 

3.1. Ühenduse kõrgeimaks organiks on selle Üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik Ühenduse liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja millel igal Ühenduse liikmel on üks hääl. Üldkoosolekul kohalolevad asutajaliikmed ühiselt (kui Ühenduse liikmete seas on asutajaliige) omavad vetoõigust Üldkoosoleku poolt vastu võetud otsuste suhtes, millist õigust ei tohi kasutada vastuolus Ühenduse põhikirjaga. Nimetatud vetoõiguse kasutamine peab olema asutajaliikmete poolt Üldkoosolekul põhjendatud ja sellisena kantud Üldkoosoleku protokolli.

 

3.2. Üldkoosolek toimub vähemalt üks kord igal kalendriaastal hiljemalt 1. juunil.

 

3.3. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühenduse juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud Juhatuse või Ühenduse muu organi pädevusse.

 

3.4. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

 

      a) põhikirja muutmine;

 

      b) eesmärgi muutmine;

 

      c) Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine põhikirjas sätestatud piirangutega, revidendi määramine ja tagasikutsumine;

 

      d) Ühenduse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamine;

 

      e) Ühenduse vabatahtlik lõpetamine ja likvideerijate valimine;

 

      f) Ühenduse ühinemine ja jagunemine seaduses sätestatud juhtudel;

 

      g) Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühenduse esindaja määramine;

 

      h) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Ühenduse teiste organite pädevusse.

 

3.5. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva Ühenduse liikmetele esitatava kutsega. Kutse loetakse kätteantuks, kui see on saadetud postiaadressil, mille Ühenduse liige on Juhatusele avaldanud. Sellisel juhul loetakse kutse kätteantuks viie päeva möödumisel selle nimetatud postiaadressile saatmisest. Lisaks võib kutse avaldada ka Ühenduse veebilehel või mõnes Ühenduse asukoha ajalehe paberväljaandes. Üldkoosoleku kokkukutsumise kutses ei pea olema märgitud koosoleku päevakord. Üldkoosolekul võib vastu võtta ka selliseid otsuseid, mida ei ole koosoleku kokkukutsumisel liikmetele teatavaks tehtud, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühenduse kõik liikmed.

 

3.6. Juhatus peab Üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühenduse liikmetest või kasvõi üks asutajaliige.

 

3.7. Kui Juhatus ei kutsu Üldkoosolekut käesoleva põhikirja punktis 3.6. nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras Juhatusega.

 

3.8. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühenduse liikmeist ja vähemalt üks asutajaliige (kui Ühenduse liikmete seas on asutajaliige) ning käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui kokkukutsutud üldkoosolekul ei osalenud nõutud arv liikmeid, kutsutakse uus üldkoosolek kokku seitsme päeva jooksul ning see on otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete või nende esindajate arvust, kui uuest koosolekust võtab osa vähemalt üks asutajaliige (kui Ühenduse liikmete seas on asutajaliige).

 

3.9. Ühenduse tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühenduse liikmete nõusolek.

 

3.10. Põhikirja muutmiseks ning Ühenduse vabatahtlikuks lõpetamiseks, jagunemiseks või ühinemiseks seaduses sätestatud juhtudel on vajalik 2/3 Üldkoosoleku liikmete poolthäälteenamus, muud küsimused lahendatakse lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks Ühenduse esimehe hääl. Asutajaliikmed võivad nende otsuste hääletamisel kasutada punktis 3.1 nimetatud vetoõigust, kuid asutajaliikmed ei või seda õigust kasutada Ühenduse vabatahtliku lõpetamise, jagunemise ja ühinemise otsustamiseks, kui selle vastu on vähemalt 2/3 teistest Ühenduse liikmetest.

 

3.11. Hääletamise protseduur Üldkoosolekul otsustatakse päevakorra kinnitamisel.

 

3.12. Ühendusel on Juhatus, mis juhib ja esindab Ühendust igapäevases tegevuses. Juhatuse liikmete arv on üks kuni viis isikut, kes valitakse tähtajaga kuni viis (5) aastat Ühenduse liikmete või nende esindajate hulgast, kes peavad olema teovõimelised füüsilised isikud. Juhatuse liikmed valitakse Ühenduse asutamisel asutamisliikmete poolt ja edaspidi Üldkoosoleku poolt, mis peab Juhatuse valimisel arvestama nõudega, et kui Ühenduse liikmete seas on asutajaliige, siis peab vähemalt üks Juhatuse liige olema asutajaliikme esindaja (põhikirja p 2.2). Asutajaliikmed võivad ühiselt sellisest õigusest üldkoosolekul loobuda, kuid loobumine puudutab korraga ainult selle juhatuse valimist, mida otsustab see üldkoosolek, millel loobumine anti.

 

3.13. Juhatuse pädevusse kuulub:

 

      Ühenduse liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;

 

      Ühenduse liikmete registri pidamine;

 

      Ühenduse töötajate töölevõtmine ja vabastamine, kinnitab töötajate tööülesanded ja töö tasustamise korra;

 

      majandusaasta eelarve, tegevuskava, samuti majandusaasta aruande ja tegevusaruande koostamine ja esitamine Üldkoosolekule;

 

      Ühenduse tegevusstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;

 

      muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu Üldkoosoleku pädevusse.

 

3.14. Juhatus korraldab Ühenduse raamatupidamise vastavalt raamatupidamis-seadusele ja on aruandekohuslik Üldkoosoleku ees vastavalt seadusele.

 

3.15.  Kui Juhatus on üheliikmeline, nimetatakse Juhatuse liiget Juhatajaks. Kui Juhatus on mitmeliikmeline ja selle hulgas on asutajaliikme esindaja, on Juhatuse esimeheks Juhatuse koosseisu valitud asutajaliikme esindaja. Kui selliseid asutajaliikme esindajaid on juhatuses mitu, valib Juhatus lihthäälteenamusega nende hulgast Juhatuse esimehe. Ühenduse esimene Juhatuse esimees valitakse asutajate poolt Ühenduse asutamiskoosolekul.

 

3.16. Kui Juhatus on mitmeliikmeline, teeb ta otsused koosolekul. Juhatuse koosoleku kutsub kokku Juhatuse esimees vastavalt vajadusele.

 

3.17. Juhatuse esimees tagab, et Juhatuse koosolekute kutsed saadetakse kõigile Juhatuse liikmetele seitse päeva ette. Koosoleku kokkukutsumise kohta rakendatakse punktis 3.5 üldkoosoleku kutse kohta sätestatut.

 

3.18. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest sh üks Juhatuse liikmeks olev asutajaliikme esindaja, kui Juhatuses on asutajaliikme esindaja.

 

3.19. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate liikmete lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks Juhatuse esimehe hääl. Juhatuse liikmeks oleval asutajaliikme esindajal on kõigi Juhatuse otsuste suhtes vetoõigus, millist õigust ei tohi kasutada vastuolus Ühenduse põhikirjaga. Asutajaliikme esindaja, kes on kasutanud vetoõigust, peab selle koos põhjendusega esitama Juhatusele kirjalikult 5 (viie) päeva jooksul peale Juhatuse koosoleku toimumist. Esitamiseks loetakse nimetatud tähtaja jooksul nimetatud kirjaliku dokumendi saatmist Ühenduse registrisse kantud aadressile. Selle nõude täitmata jätmisel ei võeta vetõiguse kasutamist arvesse.

 

3.20. Juhatuse otsused vormistatakse kirjaliku protokollina, millele kirjutavad alla kõik kohal olnud Juhatuse liikmed. Juhatuse liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus. Sellisel juhul tuleb eriarvamus lisada protokollile ning juhatuse liige vabaneb võimalikust vastutusest, mis kaasneb selles asjas Juhatuse poolt tehtud otsusega. Protokollile lisatakse ka p.-s 3.19 nimetatud vetõiguse kasutamist kajastav dokument. Juhatuse otsus jõustub 5 päeva möödumisel peale protokolli allkirjastamist.

 

3.21. Ainult Juhatajal või Juhatuse esimehel on õigus esindada Ühendust kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 

 

 

IV         TEADETE AVALIKUSTAMINE

 

 

 

4.1. Ühenduse teated oma liikmetele avalikustatakse Üldkoosolekul ja muul Juhatuse poolt määratud viisil.

 

4.2. Edasilükkamatuid ja kiireloomulisi teateid võidakse avalikustada liikmeile ka üleriigiliste või kohalike meediakanalite kaudu.

 

V          ÜHENDUSE VARA

 

 

 

5.1. Ühenduse vara tekib liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, Ühenduse vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust (sh Ühenduse väljaannete kirjastamisest, müügist ja levitamisest ning põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest), riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest ning muudest laekumistest.

 

 

 

VI         KONTROLL JA REVIDEERIMINE

 

6.1. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste Ühenduse organite tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib Üldkoosolek määrata revidendi. Revident viib kord aastas läbi revisjoni ja on aruandekohuslik Üldkoosoleku ees.

 

6.2. Revidendiks ei või olla Ühenduse juhatuse liige ega raamatupidaja.

 

6.3. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

 

VII        MUUD TINGIMUSED

 

7.1. Ühendus lõpetatakse:

 

      Üldkoosoleku otsusega;

 

pankrotimenetluse alustamisel Ühenduse vastu;

 

      Üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;

 

      muudel seaduses või põhikirjaga ettenähtud alustel.

 

7.2. Ühenduse tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.

 

7.3. Ühenduse tegevuse lõpetamise korral läheb Ühenduse vara ning tema õigused üle Üldkoosoleku otsuse põhjal sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule, Tallinna linnale või Eesti Vabariigile. Vara ei tohi jagada Ühenduse liikmete vahel.

 

7.4. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

 

Käesolev põhikiri on kinnitatud   25.08.2009 a.

 

Asutajad:

 

Eesti Muinsuskaitse Selts MTÜ,   Majatohter OÜ,     Tarmo A. Elvisto

 

 

 

SRIK MTÜ juhatuse liikmed:

 

Helle Silvia Solnask, Tarmo Andre Elvisto (2016 kevadeni Jaan Tamm

 

 

SRIK MTÜ tunnustab ja lähtub oma tegevustes vabaühenduste tegevuse eetilistest põhimõtetest.

 

Vabaühenduste tegevuse eetilised põhimõtted

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

  1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
  2. Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
  3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
  4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
  5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
  6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus

  1. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
  2. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
  3. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine

  1. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
  2. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus

  1. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
  2. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
  3. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

Avatus ja läbipaistvus

  1. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
  2. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
  3. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

  1. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
  2. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine

  1. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
  2. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus

  1. 22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
  2. 23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.